Kohvi ajalugu

Esmakordselt avastati kohvi Ida-Aafrika piirkonnas, mida me tänapäeval tunneme Etioopiana. Tuntud legend jutustab kitsekarjusest nimega Kaldi, kelle kitsed olid peale ühest põõsast marjade söömist ebatavaliselt erksad. See tekitas Kaldis uudishimu ning pärast marjade proovimist avastas ta, et need andsid talle uut jõudu ja energiat. Uudis jõuduandvast marjast levis kiiresti kogu piirkonnas. Mungad hakkasid marju kuivatama nii, et neid oli võimalik kaugemaisse kloostritesse transportida. Kloostrites söödi marju ja joodi peale vett, et palve ajal üleval püsida.
Sealt liikus kohvi Türki, kus kohviube röstiti esmakordselt lahtisel tulel. Tänapäevase kohvi esimene variant saadi niimoodi, et röstitud oad purustati ja seejärel keedeti vees.
Euroopasse viisid kohvi esmakordselt Veneetsia kaupmehed. Seal sattus kohv katoliku kiriku karmi kriitika alla. Paljud arvasid, et paavst peaks kohvi joomise keelustama ja nimetasid seda kuradioogiks. Nende imestuseks õnnistas paavst, kes oli juba kohvijooja, kohvi ja kuulutas selle kristlikuks joogiks. Kohvimajad levisid kiiresti kogu Euroopas, muutudes intellektuaalse suhtlemise keskusteks ning paljud Euroopa vaimuinimesed tarbisid kohvi.
18. sajandil viis kohvitaime Ameerikasse Prantsuse kapten, kes istutas selle Kariibi mere saarele nimega Martinique ja sellest istikust sai eelkäija enam kui 19 miljonile puule, mis kasvasid saarele 50 aasta jooksul. Nii jõudis kohvitaim ka Lõuna- ja Kesk-Ameerika piirkondadesse. Protestiks liigsete maksude vastu, mille Suurbritannia kehtestas teele, kuulutas Kontinentaalne Kongress kohvi tolleaegsete koloniseeritud Ühendriikide rahvusjoogiks.
Esimene espresso valmistati 1822. aastal, kui Pariisis leiutati espressomasin. Itaallased täiustasid masinat ning hakkasid neid esimesena tootma. Espressost on saanud Itaalia kultuuri oluline osa ning praegu on Itaalias üle 200 000 espressobaari.
Tänaseks on kohvist saanud tööstusharu, mis kasutab enam kui 20 miljoni inimese tööjõudu ning jääb kogu maailma käibega alla ainult naftatööstusele. Kohvi tarbitakse aastas 400 miljardit tassi, seega on see maailma populaarseim jook.

Kohvipuid arvatakse olevat 25-80 liiki. Kohvipuu pärineb Lõuna-Araabiast ja Ida-Aafrikast. Araabia kohvi kodumaaks loetakse Etioopia Kaffa maakonda, sellest tulenevad ka üle maailma levinud samakõlalised erikeelsed nimetused. Kõikidest kohvipuu liikidest vaid kaks - coffea arabica ehk araabika ja coffea canephora ehk robusta - on maailmaturul kaubandusliku tähtsusega. Araabikat kasvatatakse kvaliteetsema kohvioa tootmiseks ning selle maitse on mahedam ja nüansirikkam. Robusta seevastu on tugeva maitsega ning sobib hästi espressosegudesse. Selles on kaks korda enam kofeiini kui araabikas, mis teeb espresso maitse täidlasemaks ja tekitab kohvile paksema vvahu. Kohvipuud on igihaljad 3-6 m kõrguseks kasvavad taimed madaraliste sugukonnast. Tumerohelised lehed on 10-15 cm pikad ja 4-9 cm laiad. Õied on valged ja aromaatsed, jasmiinilõhnalised. Viljad on värvuselt säravpunased ja lihakad kuni 1,5 cm pikkused, sisaldades kahte seemet (kohviuba), milles on 6-2,7% kofeiini. Ühelt puult võib saada 4-5 kg vilju, millest omakorda saab 600-700 g toorkohvi. Esimese saagi annab kohvipuu 4-6 aastaselt. Saaki koristatakse mitu korda aastas, seda seni, kuni puu saab 25-aastaseks. Oad eraldatakse kuivatatud viljadest või erilise masina abil toorestest viljadest, pestakse ja kuivatatakse. Röstimata kohviuba sisaldab 1200 bioaktiivset ainet, millest vaid 200 tuntakse. Kuivatamisele eelneb kääritamine, mille käigus tekib kohvile omane aroom.
Brasiilias röstitakse kohvioad lausa mustaks, Lõuna-Euroopas traditsioonidele vastavalt aga hästi tumedaks, et varjata kehvapoolse kvaliteediga, tihtilugu liigse lubja- või rauasisaldusega vee maitset. Soomes ja Rootsis eelistatakse heledama röstiga kohvijooki, seda tänu Skandinaaviamaade  heamaitselisele veele.
Röstimine kindlustab kohvi värvuse, maitse ja lõhna ning toimub 200-220 kraadi juures, kohvioad kaotavad kuni viiendiku massist eralduva vee arvelt ja nii moodustuvad uued aroominüansid. Röstitud kohvil on kaks peenestusastet: peenema jahvatusastmega kohv sobib väikese mahuga kohvimasinatesse – kuni kaks liitrit; jämedama jahvatusega kohvid sobivad kannukohvi valmistamiseks või suurematesse kohvimasinatesse.
Kohv sisaldab üle tuhande ühendi, ligikaudu sajal neist on bioaktiivne toime, neist peamine on kofeiin. Röstitud araabikaubades on ligikaudu 38% süsivesikuid, millest peamine on tselluloos, 10% valke, 17% rasvu, erinevaid mineraalaineid ja teisi alkoloide peale kofeiini. Kohv sisaldab ka piisavalt kaaliumi, et olla organismile arvestatavaks kaaliumiallikaks. Kohvis leidub sadu aroomaineid, millest ühel on näiteks maolimaskestale kahjulikku toimet avaldavate ravimite mõju vähendav toime.
Kofeiin on kohvis leiduv närvisüsteemi stimuleeriv alkoloid. Kofeiinisisaldus kohvisortides on erinev – robustas 2,7 – 4%; araabikas 0,6 – 1,7%. Kofeiin tugevdab ja kiirendab südame kokkutõmbeid, tõstab vererõhku, mõjutab hingamist, stimuleerib üldist ainevahetust. Kofeiini toimel kiireneb neerude tegevus ja suureneb higieritus – seega janukustutamiseks kohv ei sobi. Kofeiin laiendab veresooni ja parandab organismi verevarustust – laienevad skeletilihaste veresooned, kuid enamus siseelundite veresooni hoopis kitseneb. Kofeiin teravdab tähelepanuvõimet, aitab keskenduda ja tõstab töö efektiivsust, kuid vähendab ka reaktsiooniaega. Sageli kasutatakse seda ka naha toonust tõstvate kreemide koostisosana.

Kohviubade röstimise viisid:

Euroopa röst –  kaks osa tugevalt röstitud ube segatakse kokku ühe osa keskmiselt röstitud ubadega.
Prantsuse röst –  tugevalt pruunistatud oad, millest valmistatakse keskmisest kangemat kohvi.
Itaalia röst –  mustjaspruuniks röstitud ubadest saadud mõrkjat ja tumeda maitsega tooret kasutatakse espressokohvi valmistamisel.
Viini röst –  kokku segatakse võrdsetes kogustes tugevalt ja keskmiselt röstitud ube.
Ameerika röst –  keskmises kuumuses töödeldud mõõdukalt pruunistatud kohvioad.

Kontakt

GURMANS EESTI OÜ
Kadaka puiestee 49 A
Tallinn 10913 Eesti
telefon: 675 5490
e-post: info@gurmans.ee

Andmed

KMKR: EE100710232
Registrikood: 10790115
IBAN: EE912200221017961940
kodulehe, e-poe tegemine